Õppereisi jooksul külastati Helsingis Lassila, Saunabaari ja Kontula kogukonnamaju, Helsingi keskraamatukogu Oodit, Annantalo laste- ja noorte kunstikeskust ning Maunula talot. Lisaks tutvuti Nurmijärvi vallas asuva Klaukkala raamatukoguga. Eestis külastati Viimsi raamatukogu ja noortekeskust ning Sonda kogukonnamaja.
Kogukonnamaja kui kohalike ühine elutuba
Õppereisil jäi kõige enam kõlama mõte kogukonnamajast kui kohaliku elu südamest. Soomes kasutatakse selliste paikade kohta sageli väljendit „kogukonna elutuba“. See on koht, kuhu võib tulla igaüks, sõltumata vanusest, taustast või sissetulekust.
Külastatud majades lähtuti põhimõttest, et kogukonnamajja tulemiseks ei pea olema kindlat põhjust ega osalema mõnes huviringis. Sinna võib minna lihtsalt kohvi jooma, ajalehte lugema, käsitööd tegema, abi küsima või teiste inimestega suhtlema.
Majades korraldatakse mitmesuguseid tegevusi ja pakutakse praktilisi teenuseid. Näiteks saavad eakad abi digiseadmete kasutamisel, huvilised osaleda ringitegevuses ning kasutada õmblusmasinaid, kangastelgi ja muid töövahendeid. Oluline on, et ruumid ja võimalused oleksid inimestele kättesaadavad ning kogukonnaliikmed saaksid ka ise tegevusi algatada.
Raamatukogust on saanud palju enamat kui raamatute laenutamise koht
Muljet avaldasid Soome raamatukogud, kus tavapärase raamatute laenutamise kõrval on loodud mitmekülgsed võimalused õppimiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks.
Nii Helsingi keskraamatukogus Oodi kui ka Klaukkala raamatukogus saavad külastajad kasutada 3D-printereid, õmblusmasinaid ja muid loovtegevuseks vajalikke vahendeid.
Raamatukogud olid kujundatud elavate kohtumispaikadena, kus jagub tegevust kõikidele põlvkondadele alates väikelastest kuni eakateni. Seal võib õppida, töötada, midagi meisterdada või lihtsalt aega veeta.
Hea näide erinevate teenuste ühendamisest oli Helsingis asuv Maunula talo, kus ühe katuse all tegutsevad raamatukogu, noortekeskus ning pakutakse täiskasvanuharidust ja huvitegevust. Just sellised lahendused kinnitasid meile, kui oluline on erinevate teenuste koostöö ning ühise kogukonnaruumi olemasolu.
Õppereis pakkus lisaks erialastele kohtumistele võimalust omavahel kogemusi vahetada, arutelusid pidada ning nähtut ühiselt mõtestada. Paljud osalejad tõid välja, et kuigi välismaiste praktikate nägemine avardas silmaringi, andis see samal ajal ka kinnitust, et Viljandi vallas tehakse kogukondade, noorte ja raamatukogude arendamisel juba praegu palju head tööd.
Õppereisi rahastati osaliselt Euroopa Liidu projekti „Viiratsi Rahvamaja arendamine Viiratsi Kogukonnamajaks" kaudu. Projekti tulemusena valmib Viiratsi Kogukonnamaja, mis toob ühe katuse alla rahvamaja, raamatukogu ja noortekeskuse ning loob kogukonnale avatud ja mitmekülgse kohtumispaiga kogu elukaare ulatuses.
Reisilt toodi kaasa uusi teadmisi ja värskeid ideid. Kõige väärtuslikumaks osutusid siiski inimesed ja vestlused, mis kinnitasid, et tugev kogukond sünnib avatud ustest, ühistest tegevustest ja kohtadest, kus inimesed tunnevad, et nad on oodatud. Just sellist kogukonnamaja soovime tulevikus näha ka Viiratsis ning küllap tulevikus ka mujal piirkondades, kus kõiki oodatakse soojal majja ning inimesed tahavad ka majades käia ning ka ise tegevusi algatada.
