Väga oluline on, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.
Mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ja veebilehelt www.olevalmis.ee leiab erinevaid käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende korral tegutsemiseks. Mobiilirakendust on võimalik kasutada ka siis, kui internetti parasjagu pole.
- Viljandi vallal on koostööleping Häirekeskusega, mis tähendab, et erakorralise sündmuse (nt ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing, tõsine transpordi-, kiirgusõnnetus, terrorirünnak, massitulistamine või paljude kannatanutega massiline korratus), mille ajal on elanike infovajadus suurem, siis jagatakse elanikele infot kriisiinfotelefonil 1247.
- Rohkem infot kriisideks valmistumise kohta leiad:
Ole valmis koduleheküljelt: käitumisjuhised kriisiolukordadeks
Päästeameti koduleheküljelt: hädaolukordadeks valmisolek - täiskasvanutele
Elanikkonnakaitse e-koolitus
Koolituse leiab veebilehelt olevalmis.ee/koolitus
Elanikkonnakaitse e-koolitus aitab valmistuda erinevateks kriisideks ja suurendada enda ning oma pere kriisikindlust.
Koolitus annab praktilisi teadmisi, kuidas kriisiolukordades tegutseda: kuidas varjuda või evakueeruda, anda esmaabi ning paremini valmis olla ootamatuteks olukordadeks.
Koolitus on tasuta, veebipõhine ja saadaval eesti, inglise ja vene keeles. Läbida saab endale sobivas tempos ning soovi korral on võimalik saada ka nimeline tunnistus.
Võta aega, õpi ja ole valmis!
Kutsu ka oma lähedasi ja kolleege osalema!
Mida teha, kui näed kahtlast drooni?
- Veendu oma ohutuses! Isegi kui sa pole kindel, millega tegu ja puudub ametlik info, tuleb kahtlase lennuobjekti korral hinnata ohtu ja tegutseda ettevaatlikult.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112!
- Kahtlasest lendavast objektist saad Kaitseväge teavitada ka "Ole Valmis" mobiilirakenduse kaudu. Vaata, kuidas seda teha SIIT.
- Kui kuuled sireene või oled saanud EE-ALARMilt korralduse varjuda, tee seda kohe! Püsi turvalises kohas (soovitavalt tugevate seintega ruum, eemal ustest ja akendest) kuni tuleb teadaanne, ohu möödumisest. Otsi lisainfot veebilehelt kriis.ee või Riigiinfo telefonilt 1247.
Mida teha, kui leiad võimaliku ründe- või luuredrooni?
- Ära mine sellele lähedale! Käitu samamoodi nagu lõhkekeha leidmisel – iga tundmatu objekt võib olla ohtlik.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112!
- Liigu objektist eemale, et tagada enda ohutus ning hoiata ka läheduses viibivaid inimesi. Ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
- Ära jaga objekti asukohta sotsiaalmeedias – nii väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale ja vähendad ohtu teistele inimestele.
Kuidas rääkida lastega droonidest ja drooniohust nii, et säiliks turvatunne?
Droonid on viimastel aastatel jõudnud nii uudistesse kui ka igapäevastesse vestlustesse, kuid lapsed mõistavad toimuvat teisiti kui täiskasvanud. Seepärast on oluline osata rääkida lastega droonidest ja võimalikust ohust nii, et nende turvatunne ei kaoks ega asenduks hirmuga.
Kõige olulisem on alustada kuulamisest. Enne selgitamist tasub uurida, mida laps juba teab, mida ta on kuulnud ja kuidas ta end selle juures tunneb. Mõni laps võib olla rahulik ja vaid pealiskaudselt teadlik, teine aga hoida muret enda sees. Lapse tundeid ei tohiks pisendada ega naeruvääristada – ka hirm on lapse jaoks päris ja vajab tunnustamist.
Rahulikuks vestluseks sobib aeg, mil laps tunneb end turvaliselt ja hoituna, näiteks koos süües või jalutades. Vahetult enne und tasub keerulisemaid teemasid vältida. Nooremate laste puhul võivad abiks olla joonistamine või muu loominguline tegevus, mille kaudu on tal lihtsam oma mõtteid väljendada.
Kui laps teab, mida ohuolukorras teha, väheneb tema ärevus märgatavalt. Koos võib läbi mängida lihtsad käitumisjuhised või arutada, kuhu minnakse ja kelle juhiseid järgitakse. Selge plaan aitab lapsel tunda, et olukord ei ole kontrollimatu ja ta ei ole üksi.
Lihtne ja aus selgitus
Paljud lapsed seostavad droone automaatselt sõjategevuse ja ohuga, sest just sellises kontekstis neid sageli meedias näidatakse. Seetõttu on oluline selgitada droonide olemust laiemalt ja neutraalselt. Droonid on tehnoloogilised seadmed, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel: päästetöödel, otsingutel, looduse jälgimisel, filmimisel ja mujal.
Selline tasakaalustatud selgitus aitab lapsel mõista, et droonid iseenesest ei ole halvad ning tehnoloogia ei tähenda automaatselt ohtu. See vähendab mustvalget mõtlemist ja aitab maandada ärevust.
Lapsed vajavad ausat infot, kuid mitte ehmatavaid detaile. Selgitades drooniohtu või riiklikke hoiatusi, tuleks kasutada lapse vanusele sobivat keelt ja vältida graafilisi kirjeldusi. Oluline on rõhutada, et häiresüsteemid ja teavitused on loodud inimeste kaitsmiseks ning nende eesmärk on aidata õigel ajal õigesti käituda, mitte paanikat külvata.
Kui laps küsib väga hirmutava küsimuse, tasub esmalt uurida, kust selline mõte on tekkinud. Sageli põhineb hirm poolikul või valel infol. Kui laps teab, mida teha ja kelle poole pöörduda, muutub olukord tema jaoks paremini kontrollitavaks.
Nooremate laste puhul toimivad kõige paremini lühikesed ja konkreetsed sõnumid. Neile on oluline teadmine, et täiskasvanud juhendavad ja kaitsevad. Vanemate lastega saab rääkida põhjalikumalt: miks teavitusi saadetakse, kuidas süsteemid toimivad ja kui tõenäoline on, et oht neid otseselt puudutab. Ka siis peab fookus jääma turvatunde hoidmisele, mitte hirmu süvendamisele.
Meedia ja täiskasvanu roll
Liigne kokkupuude uudiste, videote ja sotsiaalmeediaga võib tekitada lapses tunde, et oht on pidev ja kõikjal. Eriti keeruline on eristada ekraanil nähtut reaalsest ohust. Seetõttu on oluline jälgida ja piirata laste meediatarbimist ning valida koos usaldusväärseid ja lapsele sobivaid allikaid.
Samuti tasub lapsele selgitada, et mitte kogu internetis leviv info ei ole tõene ning küsimuste korral võib alati täiskasvanu poole pöörduda.
Lapsed võtavad sageli üle täiskasvanute emotsioonid. Kui vanem või hooldaja räägib rahulikult, enesekindlalt ja toetavalt, aitab see ka lapsel end turvalisemalt tunda. Täiskasvanul ei pea olema kõigile küsimustele kohe vastust: aus on öelda, et mõni asi selgub hiljem või vastuseid otsitakse koos.
Turvatunnet ei loo ainult faktid, vaid ka suhe. Kui laps teab, et tema tundeid kuulatakse ja temaga arvestatakse, on ta paremini valmis ka keerulistel teemadel rääkima.
Eiko Tammist,
kogukonnatöö spetsialist
Ohuolukorras on kõige olulisem, et teave jõuaks inimesteni kiiresti ja usaldusväärselt. Iga hoiatust tuleb võtta tõsiselt ning järgida ametlikke juhiseid. Riik teavitab ohust alati mitme kanali kaudu.
Riiklikud ohuteavituse kanalid:
- EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele:
- Riigi saadetud hädaolukorra teavitus, mis annab teada, mis on juhtunud ja mida teha.
- Teavituse saatjana kuvatakse EE-ALARM või, kui sul ei ole Eesti telefoninumbrit, siis +372 5950 0000.
- EE-ALARM saadetakse üldjuhul ohtlikus piirkonnas viibivatele elanikele ohuolukorra alguses ja lõppedes.
- Sireenid
- Veebilehed: www.kriis.ee, www.olevalmis.ee
- ETV ja ETV+ ribatekstid, RDS tekst Vikerraadios
- ERR-i ja teiste meediakanalite teated
- Riigiasutuste sotsiaalmeedia
- Riigiinfo telefon: 1247
Kui mobiililevi ja elekter on olemas ning kriis puudutab eelkõige kohalikku elu, antakse infot valla veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites.
Kui mobiililevi ja elekter on pikemat aega häiritud, muutub oluliseks teabe saamise kohaks kerksuskeskus. Viljandi valla kerksuskeskustest saad kriisiajal infot, nõu ja abi.
Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:
-
ohustab paljude inimeste elu või tervist;
-
põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
-
mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
-
mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Kriisiabi käitumisjuhised on Siseministeeriumi ja Päästeameti praktilised nõuanded inimestele, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda. Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid. Sellises olukorras sõltub inimeste ja nende lähedaste heaolu suurel määral omaenda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.
Juhiseid ja näpunäiteid sellest, kuidas kriisi korral toimida, leiab veebilehel www.kriis.ee Veebilehelt www.olevalmis.ee ning vastavast mobiilirakendusest leiab samuti praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neis käituda.
Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
-
kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
-
millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
-
kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
-
kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
-
kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).
Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
-
kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;
-
kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta;
-
millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata lähemalt Ole valmis kodulehelt);
-
mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda – abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus;
-
abi kutsumisest saad täpsemalt lugeda Ole valmis veebilehelt.
Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
Mõned nipid, kuidas koos ümbruskonnaga kriisiks valmis olla:
-
tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;
-
tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;
-
selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;
-
tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;
-
leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);
-
toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms
-
vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks (vaata avalikud veevõtukohad allosas)
-
suu- ja kehahügieeni tarbed
-
esmaabivahendid ja ravimid
-
taskulamp ja varupatareid
-
kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
-
magamiskott või tekk
-
muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad
Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:
-
pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit
-
väldi lähikontakte teiste inimestega
-
ära katsu oma silmi, nina ja suud
-
haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112
-
jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta
-
väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi
-
ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda
-
varu koju piisavalt ravimeid
Mis on kerksuskeskus?
Kerksuskeskus on hoone, kuhu on inimestel võimalik ulatusliku kriisiolukorra ajal koguneda, et saada infot, viibida soojas ja valgustatud ruumis, kasutada vett ja tualette.
Kerksuskeskus on koht, kuhu pöörduda näiteks laialdase elektri- ja veekatkestuse, toiduainekriisi ja teiste kriiside korral, mis puudutavad elanikkonda laiemalt. Kerksuskeskusest saab kriisi korral ka informatsiooni ja käitumisjuhiseid, kui sideteenused ei toimi.
Viljandi vallas on kerksuskeskused:
- Kolga-Jaani kool Kolga-Jaani alevik, Viljandi mnt 1a
- Kärstna Vaba Aja Keskus Kärstna küla, Kärstna spordihoone
- Mustla rahvamaja Mustla alevik, Posti tn 52e
- Viljandi valla sotsiaalkeskus Paistus Paistu küla, Raamatukogu tee 2
- Ramsi Vaba Aja Keskus Ramsi alevik, Ramsi tee 5
- Saarepeedi rahvamaja Saarepeedi küla, Keskuse tee 30
- Kalmetu kool Tänassilma küla
- Uusna külamaja Uusna küla, Uusna tee 6
- Valma infopunkt Valma küla, Külamaja
- Viljandi vallamaja Viiratsi alevik, Sakala 1
- Holstre Magasiait Holstre küla, Mustla tee 3
NB! Loetletud hooned on võimalikud kerksuskeskuste asukohad. Iga kriisiolukorra puhul ei pruugi kõikides eelmainitud hoonetes kerksuskeskust avada. Kerksuskeskuste avamise otsus tehakse lähtuvalt olukorrast ning keskuse avamisest teavitatakse elanikke.
Dokumendid
Kontakt ja lisainfo
Eiko Tammist
Kogukonnatöö spetsialist
Tartu Ülikool. Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu. Magister.
Viimati uuendatud 09.06.2026
