Viljandi valla rahva- ja külamajade ühise juhtimise kavandamine

Korduma kippuvad küsimused
 

1. Miks soovitakse Viljandi valla rahva- ja külamajade juhtimist ümber korraldada? 

Vastus: Eesmärk on parandada juhtimis- ja projektitöö pädevust, lõpetada juhiülesannete dubleerimine, vähendada bürokraatiat, lihtsustada majade koostööd ning võimaldada kultuuritöötajatel rohkem kultuuritööle keskenduda. Ühine juhtimine võimaldaks ka personali paindlikumalt rakendada ning ruume ja inventari rohkem ühiselt kasutada. Eesmärk on kujundada Viljandi vallas ühtsem kultuuriruum. 

2. Mida tähendab rahva- ja külamajade ühise juhtimise alla viimine?

Vastus: Kava kohaselt luuakse uus asutus, näiteks Viljandi valla kultuurikeskus, mille koosseisus jätkavad tegevust kõik senised rahva- ja külamajad. Kultuurikeskusele leitakse konkursiga juht, kes kinnitab vallavalitsuses asutuse struktuuri ja vajadusel värbab uusi töötajaid.

3. Miks just üks asutus?

Vastus: Ühe asutuse mudel ei olnud ainus kaalutud võimalus. Arutatud on ühe, kahe, kolme, nelja ja viie asutuse mudelit. Arenguseminaril said enim toetust ühe ja kolme asutuse mudel. 

Ühe asutuse mudeli tugevuseks peeti selgemat tööjaotust ja suuremat spetsialiseerumist. Ühine juhtimine võimaldaks vaadata Viljandi valla kultuurikorraldust ühe tervikuna, jagada majade vahel paremini töötajate oskusi, tehnikat ja muid ressursse ning korraldada osa juhtimis-, projekti- ja administratiivsetest ülesannetest ühiselt.

Kolme asutuse mudeli näidisstruktuur näitab, et olemasolevate ressursside piires ei ole võimalik tagada sama tasemega spetsialiseerumist kui ühe asutuse mudelis. Kuna juhte on kolm, tuleb juhtidel lisaks strateegilise juhtimise ülesannetele täita ka loov- ja projektijuhi, juhiabi ning osaliselt tehnilise toe funktsioone. Seetõttu on juhtide rollid oluliselt laiahaardelisemad ning väheneb tööjaotuse selgus. Kolme mudeli rakendamiseks on vaja ka rohkem täiendavat rahalist ressurssi kui ühe mudeli rakendamiseks arvestades valdkonnas vajalikku palgatõusu. 

4. Kas otsus ühise kultuuriasutuse loomise kohta on juba tehtud?

Vastus: Ei. Enne lõplikku otsust jätkub avalikkuse teavitamine ja ümberkorralduse tutvustamine, õigusaktide ettevalmistamine ja muud tegevused. Näiteks tutvustatakse kavandatavat mudelit valla kodulehel, Viljandi Valla Teatajas ning  26. novembril toimuval valla ja kogukonna koostööpäeval. Praeguse ajakava järgi on vallavolikogu otsus kavandatud 2026. aasta detsembrisse või 2027. aasta jaanuari.

5. Kas mõni rahva- või külamaja pannakse kinni?

Vastus: Ei. Ümberkorraldamise käigus ei ole plaanis ühegi rahva- ega külamaja tegevust lõpetada. Kõik majad jätkaksid tegevust uue kultuurikeskuse koosseisus, kuhu lisandub ka Leie kogukonnamaja.

6. Mis muutub rahvamajas külastaja või kohaliku elaniku jaoks?

Vastus: Eesmärk on korraldada muudatus nii, et rahvamaja külastaja seda oma igapäevases kogemuses võimalikult vähe tunnetaks. Pikemas vaates soovitakse muuta kultuuriteenused kogu vallas ühtlasemalt kättesaadavaks, mitmekesistada sündmusi ning parandada majade koostööd ja ühiste võimaluste (ruumid, tehnika jms) kasutamist.

7. Mis on loodav Viljandi valla kultuurikeskus?

Vastus:  Tegemist on uue asutusega, mis koondaks rahva- ja külamajad ühise juhtimise alla. Ühise asutuse kaudu korraldataks muu hulgas strateegilist juhtimist, personali- ja ressursijuhtimist ning majadevahelist koostööd. Täpne struktuur ei ole veel praeguses etapis kinnitatud.

8. Millised rahva- ja külamajad hakkavad kultuurikeskuse koosseisu kuuluma? 

Vastus: Kõik praegused rahva- ja külamajad:  

• Kärstna Vaba Aja Keskus 
• Kolga-Jaani Rahvamaja 
• Mustla Rahvamaja 
• Paistu Rahvamaja 
• Ramsi Vaba Aja Keskus 
• Saarepeedi Rahvamaja 
• Tänassilma Rahvamaja 
• Uusna külamaja 
• Valma infopunkt 
• Viiratsi kogukonnamaja 
• Lisatakse ka Leie kogukonnamaja

9. Kas senised ringid, kollektiivid, üritused ja kohalikud traditsioonid jätkuvad? 

Vastus: Ümberkorraldamise eesmärk on säilitada piirkondlikud traditsioonid ning tugevdada kogukondade koostööd. Rahva- ja külamajade tegevust ei ole kavas lõpetada. Traditsioonid jätkuvad, kõik palgalised töötajad (ringijuhid, perenaised jne) viiakse loodava kultuurikeskuse alla.  

10. Kuidas säilib iga piirkonna eripära ja võimalus kultuurielu korraldamisel kohapeal kaasa rääkida? 

Vastus: Igas rahvamajas jätkab tööd kohalik kultuuritöötaja, kes korraldab kultuurielu koostöös oma piirkonna inimestega. Nii säilivad kohalikud traditsioonid ja eripära ning kogukonnal jääb võimalus oma piirkonna kultuurielu kujunemisel kaasa rääkida.

11. Mis saab praegustest rahva- ja külamajade juhtidest? 

Vastus: Kõik senised rahva- ja külamajade juhid koondatakse ning soovi korral saavad nad jätkata loodavas asutuses (samas majas kus enne), näiteks kultuuritöötaja või ka juhi ametikohal.

12. Mis saab teistest rahva- ja külamajade töötajatest? 

Vastus: Töölepinguga töötajad, näiteks ringijuhid, perenaised ja loovjuht, viiakse automaatselt üle jätkavad kavandatava ümberkorralduse kohaselt tööd uue asutuse koosseisus.

13. Milline saab olema uue kultuurikeskuse struktuur ja kui palju inimesi seal tööle hakkab?

Vastus: Uue kultuurikeskuse lõplik struktuur ja ametikohtade arv ei ole veel kinnitatud. Kavandatava mudeli järgi valitakse esmalt kultuurikeskuse juht, kes esitab asutuse struktuuri vallavalitsusele kinnitamiseks ning komplekteerib seejärel meeskonna.

14. Kuidas valitakse Viljandi valla kultuurikeskuse juht?

Vastus: Viljandi valla kultuurikeskuse juhi leidmiseks korraldatakse avalik konkurss. 

15. Kas ümberkorralduse eesmärk on kulusid kokku hoida?

Vastus: Kultuuriasutuste juhtimise ümberkorraldamise eesmärk ei ole rahaliste vahendite kokkuhoid, vaid olemasolevate ressursside parem kasutamine (sh lisarahastuse hankimine läbi projektitöö). Ühe eesmärgina soovitakse parandada ka töötajate palgataset ning liikuda kõrgharidusega kultuuritöötajate puhul riikliku kultuuritöötaja miinimumpalga taseme poole.

16. Millal ümberkorraldus toimub ja millal alustab uus kultuurikeskus tööd?

Vastus: Ettevalmistavad tegevused ja õigusaktide koostamine jätkuvad 2026. aasta sügisel. Praeguse esialgse ajakava järgi võiks vallavolikogu teha otsuse 2026. aasta detsembris või 2027. aasta jaanuaris ning Viljandi valla kultuurikeskus võiks tegevust alustada 2027. aasta märtsis või aprillis

17. Kuidas mõõdetakse ümberkorralduse tulemusi?

Vastus: Ümberkorralduse mõju hindamiseks võrreldakse olukorda enne ja pärast muudatust. Selleks jälgitakse muu hulgas rahvamajade avatust, sündmuste arvu ja mitmekesisust, kultuurikava toimimist, minuomavalitsus.ee kultuurikorralduse valdkonna hinnet, elanike osalust ja rahulolu, rahvakultuuri elujõudu ning töötajate heaolu ja arenguvõimalusi. Samuti hinnatakse juhtimise süsteemsust ja seda, kui hästi kasutatakse ühiseid ressursse.

18. Kui ümberkorraldus ei too rahalist kokkuhoidu, siis mis on selle mõte?

Vastus: Ümberkorralduse eesmärk ei ole kulusid kärpida, vaid kasutada olemasolevaid ressursse paremini. Ühine juhtimine võimaldab vähendada dubleerivaid ülesandeid, parandada projektitöö võimekust, jagada paremini tehnikat ja muid ressursse ning anda kultuuritöötajatele rohkem aega sisuliseks tööks. Muudatuse mõju ei pruugi avalduda kohe rahalise kokkuhoiuna, vaid paremas töökorralduses, koostöös ja kultuuriteenuse kvaliteedis. 

19. Kas suuremad piirkonnad saavad edaspidi rohkem raha ja väiksemad jäävad tahaplaanile?

Vastus: Ühise juhtimise eesmärk ei ole suunata tegevusi ja ressursse ainult suurematesse piirkondadesse. Kultuurikeskuse meeskond saab vaadata kogu valla vajadusi tervikuna ning kavandada tegevusi ja rahakasutamist koostöös. Eesmärk on tagada kultuuriteenuse võimalikult ühtlane kättesaadavus kogu vallas. 

20. Kuidas jõuab kultuurikeskuse juht igasse piirkonda?

Vastus: Kultuurikeskuse juht ei pea ise igapäevaselt igas piirkonnas kohal olema, selleks on rahvamajades olemas kultuuritöötaja. Ühise meeskonnas arutatakse ja lepitakse kokku, kus ja millist tuge on vaja ning kes meeskonnast konkreetsesse tegevusse panustab. Kavandatavas mudelis on kultuuritöötajate ülesanne just majade sündmuste korraldamine, kogukonnatöö ja koostöö kohalike partneritega. 

21. Mis läheb maksma töötajate koondamine?

Vastus: Koondamise täpne kulu sõltub lõplikest personaliotsustest ja seda ei ole praeguses etapis veel võimalik täpselt välja tuua. Kulu arvestatakse välja enne ümberkorralduse lõplike otsuste tegemist.