Tahvli avamine oli osa sünniaastapäeva tähistamisest, mille käigus meenutati Reimani elu ja tegevust mitmes tema eluga seotud paigas.
Päev algas Kolga-Jaanis palvushetke ja küünla süütamisega Reimani haual Kolga-Jaani kalmistul. Seejärel toimus lühike kõnekoosolek ja mälestushetk Reimani monumendi juures Kolga-Jaani kiriku juures.
Mälestustahvli avasid praegu Tallinna tn 31 majas elav Cätlin Mägi ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming.
Villem Reiman (1861–1917) oli vaimulik, ajaloolane ja üks Eesti rahvusliku liikumise olulisi tegelasi. Ta töötas ligi 30 aastat Kolga-Jaani pastorina ning osales aktiivselt Eesti haridus- ja kultuurielu kujundamises.
Tema elu juures on ka mitmeid huvitavaid seiku. Reiman oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid ning 1886. aastal ka selle esimees. Samuti oli ta nende noorte haritlaste seas, kes osalesid 1884. aastal Otepää kirikus sinimustvalge lipu pühitsemisel. Tol ajal oli see veel üliõpilaste lipp, kuid hiljem sai sellest Eesti riigilipp.
Oluline oli ka Reimani roll Eesti ajakirjanduse arengus. 1896. aastal aitas ta koos oma mõttekaaslastega osta ajalehe Postimees ning kutsuda selle peatoimetajaks Jaan Tõnissoni. Seda peetakse üheks hetkeks, mil Eesti avalik ja rahvuslik elu sai uue hoo sisse.
Kolga-Jaani, kus ta pastorina teenis ligi kolmkümmend aastat ja kus ta ka maetud on, kuulub Viljandi valda, see tähendab, et tema elu ja töö on osa ka meie oma kandi loost.
Reimani pärandi hoidmiseks ja tutvustamiseks asutati 2002. aastal Kolga-Jaani pastoraadis Villem Reimani Kolleegium, mis on koostöös kirjastusega Ilmamaa andnud välja mitmeid tema elu ja mõttepärandit käsitlevaid teoseid.
