Projekti raames rajatakse Tarvastu poldri puhkealale umbes kümne meetri kõrgune metallkonstruktsiooniga vaatetorn, millel on kolm platvormi ja telkkatus. Tornist avaneb vaade Võrtsjärvele ja poldrialale ning see peaks kujunema uueks peatuspaigaks nii kohalikele külastajatele kui ka veematkajatele.
Vallavanem Alar Karu sõnul aitab uus rajatis muuta piirkonna atraktiivsemaks ning tugevdab Võrtsjärve kui puhke- ja turismipiirkonna rolli.
„Võrtsjärve läänekallas jääb tervikuna Viljandi valla territooriumile ning seetõttu on meie jaoks oluline, et järve ümbrus oleks külastajatele hästi ligipääsetav ja huvitav. Tarvastu poldri vaatetorn annab inimestele võimaluse nautida vaadet järvele ja poldrimaastiku vaateid ning samas aitab veesõidukitel kergelt leida Tarvastu poldrit randumiseks, “ ütles Karu.
Vaatetorni ehitus on kavandatud aastatesse 2027–2028. Ehitaja selgub riigihanke kaudu ning rajatise eeldatav maksumus on umbes 150 000 eurot. Projekti rahastavad Riigi Tugiteenuste Keskus ja Viljandi vald.
Lisaks uuele vaatetornile on vald viimastel aastatel panustanud märkimisväärselt Võrtsjärve sadamataristusse. Varasemate investeeringute abil on arendatud Jõesuu sadamat, kus rajati kahe veeskamisrajaga slipp, paadikai ning asfalteeritud manööverdusala ja juurdepääsuteed.
Viljandi valla majandusspetsialisti Rivo Areni sõnul on sadamate arendamine osa pikemast plaanist parandada ligipääsu veele kogu järve läänekaldal.
„Viimastel aastatel oleme korrastanud Tarvastu sadama kanali ja rajanud sinna uue slipi ning arendanud Jõesuu sadamat. Järgmisena on plaanis uuendada Valma külas Vanasauna sadamat, kuhu rajatakse uued slipid ja paadikai. Kõik need sammud aitavad parandada ligipääsu Võrtsjärvele nii kalastajatele, veematkajatele kui ka kohalikele elanikele,“ ütles Aren.
Lõuna-Eesti veeteede arendamise projekti juhib Tartumaa Omavalitsuste Liit. Selles osalevad mitmed omavalitsused, arendusorganisatsioonid, ettevõtted ja kodanikuühendused Tartu-, Viljandi-, Valga-, Jõgeva- ja Põlvamaalt.
Projekti kogumaksumus on 3 859 417 eurot, millest Euroopa Liidu toetus moodustab ligi 2,9 miljonit eurot. Projekti tegevused kestavad 2028. aasta oktoobrini.
