Päeva läbiv mõte „Vanus on number, elu on võimalus“ ei jäänud ainult pealkirjaks. Majandusteadlase ja psühholoogi Maaja Vadi loeng pani mõtlema sellele, kuidas oma vanusesse suhtume ja milliseid võimalusi igas eluetapis enda ümber märkame.
Osalejatele meeldis, et loeng ei öelnud ette, kuidas on õige vananeda, vaid avas erinevaid vaatenurki ja inimeste kogemusi. Ühe osaleja jaoks jäi kõlama lihtne mõte: oma vanusega tuleb rahul olla. Küsimusele, kas vanus on siis tõesti kõigest number, tuli kindel vastus: on küll, kuid palju sõltub sellest, kuidas inimene ise ennast tunneb ja oma elu suunab.
Sama oluline kui päeva programm oli võimalus lihtsalt kokku saada. „Neid asju on väga vaja,“ võttis üks osaleja selliste kohtumiste tähtsuse kokku. Kodust ei pruugi niisama välja tulla ning selleks, et inimesed kokku saaksid, on vaja ka neid, kes ettevõtmisi eest veavad.
Seekord oli eestvedajaks Viljandi valla Väärikate kogu eesotsas Ene Saarega. „Oli nii tore, kuidas vanemaealised üksteisega rõõmsalt aega veetsid, kõigis tegemistes kaasa lõid ja kokkusaamise üle heameelt tundsid,“ kirjeldas Saar päeva järel. Kõige parem tagasiside korraldajatele tuli aga ehk sellest, et enne lahkumist uurisid mitmed osalejad juba, millal võiks taas midagi põnevat oodata.
Ja tegemist jagus. Kristi Pajuste juhendamisel prooviti jõukohast liikumist, lõunaks söödi angerjasuppi, Võrtsjärvele mindi kalesõidule ning päeva mahtusid ka võistlused, seltskonnamängud, muusika ja tants.
Oma osa päeva meeleolus oli Valmal endal. Võrtsjärve kaldal suvepäeva nautides tõdes üks osaleja tabavalt, et mere äärde ei peagi minema, sest siin saab kätte täpselt sama tunde.
Päeva lõppedes ei olnudki küsimus enam selles, kas selliseid kokkusaamisi on vaja, vaid selles, millal jälle kohtutakse.
