Austa toitu jäägitult
Igal aastal läheb raisku kolmandik toidust ja see ei tähenda vaid raisatud raha, vaid raisku läheb ka toidu kasvatamiseks kulunud vesi, põllumaa, inimeste töö, pakendimaterjal ja transpordile kulunud kütus. Samal ajal on palju inimesi, kes kannatavad puudust ja austaks seda toitu. Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.
3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:
- Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.
- Ülejäävad toiduained säilita vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!
- Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!
Patarei pole prügi!
- Patareid ning akud tuleb peale kasutamist koguda liigiti ja viia poodides olevatesse kogumiskastidesse, jäätmejaama või jäätmekogumiskohtadesse.
- Kokku kogutud patareidest tehakse uusi patareisid, kodutehnikat ja erinevaid tarbeesemeid. Nii annad panuse, et säästa väärtuslikke metalle ja maavarasid!
Erinevad jäätmeliigid
Kõiki jäätmeid tuleb koguda võimalikult palju liigiti, niiviisi väheneb segaolmejäätmete hulk märgatavalt! Jäätmete liigiti kogumine on kasulik nii rahakotile kui ka keskkonnale.
Segajäätmetesse sobivad:
- jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud
- kassiliiv
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- kiletatud-lamineeritud paber ja toiduümbrised
- mähkmed
- hügieenisidemed
- kosmeetika ja meikimistarbed
- vatt
- vannisool
- roll-on deodorandid
- küünelakid
- hambaharjad
- harjad-kammid
- žiletid
- küpsetuspaber
- foolium ja fooliumiga vooderdatud kotid
- grillsüsi ja grillsöe kott
- tolmuimeja tolmukott
- suured kondid
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid ja nende karbid
- kassetid
- fotofilmid grammofoniplaadid
- kellad
- küünlad
- potid-pannid-toiduvormid ja muud kasutuskõlbmatud nõud, termosed
- ühekordsed nõud ja söögiriistad
- lillepotid
- lutid ja lutipudelid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised kruusid ja taldrikud
- kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
- jõuluehted
- aknaklaas ja klaasikillud (väike kogus)
- kristallist esemed
- kummist esemed
- nahast esemed
- puust esemed
- nöör
- penoplast (väike kogus)
- piimapakid
- plaastrid
- riided, sukkpüksid
- tubakas, sigaretid ja nende pakid
- võtmed
Segajäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed, puhtad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika
- ehitusjäätmed, aiajäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
Rehvijäätmeid saab ära anda Mustla ja Viljandi jäätmejaamades. Eraisikud saavad tasuta üle anda 8 sõiduautorehvi aastas.
Eraisikud, kes soovivad üle anda suuremaid koguseid või veoki-ja erirehve ning kõik ettevõtted, organisatsioonid ja omavalitsused saavad rehve üle anda ainult Rehviringlus MTÜ väljastatud saatekirja alusel. Enamasti vastatakse taotlusele 1-2 tööpäeva jooksul. Jäätmekogumiskohtadesse rehvide viimiseks taotlust esitama ei pea.
Taotle saatekirja suurema koguse rehvide üleandmiseks avaneb uues vahekaardis
Elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral.
Turustaja on kohustatud oma müügikohas elektroonikaromu valdajalt tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu (nn 1:1 vastuvõtmine). Turustaja ei tohi keelduda elektroonikaromu vastuvõtmisest. Seega, kui ostad uue seadme, siis saad vana anda vastu! Turustaja ei ole kohustatud oma müügikohas vastu võtma saastunud elektroonikaromu. Saastunud elektroonikaromu tuleb üle anda elektroonikaromu kogumispunkti
Kogumispunktides võetakse vastu järgmiseid elektroonika jäätmeid:
- Suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms);
- väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);
- kodused IT & telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms);
- tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms);
- luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid;
- elektritööriistad (va. tööstuslikud);
- elektrilised mänguasjad;
- seire ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms).
Viljandi valla elanikud saavad kompleksed elektroonikaseadmed TASUTA üleanda Mustla ja Viljandi jäätmejaamades ja
Viiratsi aleviku jäätmete kogumispunktis, aadressil Iva tee 17, Mäeltküla küla E-R 9-16.
Jäätmete äraandmine palun ette kokku leppida telefonil 5886 2688.
Kolga-Jaani aleviku ohtlike jäätmete kogumispunktis Apteegi tn 6b, Kolga-Jaani (katlamaja territooriumil) E-R 9-16.
Jäätmete äraandmine palun ette kokku leppida telefonil 5191 3564.
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Tavaliselt kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on:
- aegunud ravimid
- elavhõbeda kraadiklaasid
- kodukemikaalid (torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid
- väetised ja pestitsiidid
- rotimürk jm biotsiidid
- kompaktlambid (ehk säästupirnid), päevavalguslambid
- patareid ja akud
- värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid
Ohtlike ainete pakendid ei ole tühjana ohtlikud, aga kui pakendisse on jäänud küllalt palju ohtlikku ainet ja seda ei ole võimalik või ei soovita enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama.
Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad ka mitmed probleemtooted: elektri- ja elektroonika seadmed (nt televiisorid, külmkapid, arvutid jt), akud ning patareid.
Viljandi valla elanikelt (eraisikutelt)* võetakse ohtlikke jäätmeid tasuta vastu järgmistes kohtades:
Mustla ja Viljandi jäätmejaamades
Viiratsi aleviku jäätmete kogumispunktis, aadressil Iva tee 17, Mäeltküla küla E-R 9-16.
Jäätmete äraandmine palun ette kokku leppida telefonil 5886 2688.
Kolga-Jaani aleviku ohtlike jäätmete kogumispunktis Apteegi tn 6b, Kolga-Jaani (katlamaja territooriumil) E-R 9-16.
Jäätmete äraandmine palun ette kokku leppida telefonil 5191 3564.
Uusna küla ohtlike jäätmete kogumispunktis Saareküla tee 5a kinnistul (Uusna-Saareküla teeristis) E-R 9-16.
Jäätmete äraandmine palun ette kokku leppida telefonil 5301 1640.
*Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma Mustla või Viljandi jäätmejaama või keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtjad, kellele on keskkonnakaitseluba väljastatud, leiad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS.
Lisainfo ohtlikest jäätmetest Kliimaministeeriumi kodulehel
Ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud koguma ehitusjäätmeid tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
- puit
- paber ja kartong
- metall
- mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms)
- klaas
- pinnas
- plastijäätmed
- ohtlikud jäätmed
- korduskasutuseks sobivad materjalid
- pakendid
- asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid
- värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid
- naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt)
- ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal
- saastunud pinnas
Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada lammutustööde lõpetamise dokumentatsiooniga koos ehitusjäätmete õiend.
Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
Biojäätmed tuleb panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Biojäätmete äraveole on alternatiiviks jäätmete kohapealne kompostimine.
Kompostides võid vähendada ühe pere poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne).
Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kompostimine on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Tekstiilijäätmed tuleb koguda teistest jäätmeliikidest eraldi. Sealjuures on oluline eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiil tuleb viia jäätmejaama.
Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb samuti üle anda jäätmejaama.
Tekstiilipakend (valmistatud tekstiilist, nt esmaabikott, riidest poekotid jne) võetakse tasuta vastu Mustla jäätmejaamas ning Viljandi jäätmejaamas vastavalt hinnakirjale.
KASUTATUD TEKSTIIL (terved ja puhtad riided, mida saab uuesti kasutada) saab ära anda Uuskasutuskeskuse korraldatud jäätmeveo kogumisringil (tasu eest).
Tasu eest on võimalik anda ka Mustla jäätmejaama.
Tasuta on võimalik anda Viljandi jäätmejaama (viiakse edasi Humanasse).
Mida teha tekstiilijäätmetega?
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Selleks võib olla näiteks jäätmejaam, avalik konteiner või kogumisring. Konkreetsete tekstiilijäätmete kogumiskohtade osas saab kõige täpsema info oma kohalikust omavalitsusest.
Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.
Kasutuskõlblik tekstiil
Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Ka paljudes kaubanduskeskustes on kogumiskastid kasutatud riietele. Mõnikord korraldatakse kasutatud esemetele kogumisringe. Jälgi ainult, mida konteinerisse panna tohib.
Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa - näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud - võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.
Lisaks huvitavat lugemist BIONEER lehelt: Mida teha vanade riietega ja asjadega.
Liisa Kaasik
Keskkonnaspetsialist
Eesti Maaülikool. Loodusvarade kasutamine ja kaitse. Bakalaureus.
Seotud viited
Viimati uuendatud 12.11.2025
